Open in
Prompti stiilijuhend
Kuidas kirjutada ja muuta ThunderPhone
See juhend on kõigile, kes kirjutavad või muudavad häälagendi viipa: koostajas töötavale inimesele, Copilotile või API kaudu töötavale programmeerimisagendile. Viiba ülevaatuse tööriist kasutab seda hindamisalusena ja viitab selle juhiste tunnustele (P1, W2 ja nii edasi).
Helistaja kuuleb agenti üks kord, kõnetempos, ega saa tagasi kerida. Agent loeb viipa igas voorus ja järgib selle sõnastust täpselt. Need mõlemad asjaolud kujundavad kõike järgnevat.
Struktuur
P1. Kirjuta nii, nagu inimene juhendaks uut administraatorit. Lühike algus ütleb, kes agent on ja kelle heaks see töötab. Kõne järgib seejärel selle toimumise järjekorda: kuidas see algab, mida välja selgitada, mida kinnitada, kuidas see lõpeb. Iga reegel on kõne selles osas, kus see kehtib. Lugeja peaks suutma iga lõigu kohta küsida: „Kas selle ettevõtte juht võiks selle ise kirjutada?“
P2. Lihtsad pealkirjad, nende all tekst. Pealkirjad nagu „Kes sa oled“, „Kõne“, „Faktid“ ja „Edasi suunamine“ aitavad. Masinlik struktuur ei aita: nummerdatud reeglikäsiraamatud, camelCase või koodilaadsed pealkirjad, pikad kriipsuga reeglite loendid, tööriistade viide kohe alguses ja ristviited nagu „vaata allpool jaotist 4“. Loendid sobivad andmete jaoks, mida agent järele vaatab (lahtiolekuajad, hinnad, aadress).
P3. Rääkimisviis üks kord, lühidalt. See, kuidas agent kogu kõne jooksul räägib (lühikesed voorud, soe toon, lihtsad sõnad), mahub ühte lühikesse lõiku alguse lähedal. Kõik ühe sammu kohta käiv kuulub sellesse sammu.
P4. Faktid käitumisest eraldi. Lahtiolekuajad, hinnad, asukohad, eeskirjad ja muud faktid kuuluvad viiba faktide ossa või teadmistebaasi, mitte kõnevoolu läbisegi. Pikad kataloogid ja KKK-d kuuluvad teadmistebaasi. Agent võib öelda ainult talle antud fakte.
Sisu
C1. Põhimõtted ja faktid, mitte skriptid. Kirjelda, mida häälagent püüab saavutada ja mida tal on vaja teada. Jäta välja harud stiilis „kui helistaja ütleb X, ütle Y“, ette kirjutatud vastused eeldatavatele küsimustele ja valmis repliigid. Seadistatud avatervitus on ainus skriptitud element.
C2. Parandus sõnastab üldpõhimõtte. Kui juhise muudatus vastab täheldatud tõrkele, lisab muudatus üldpõhimõtte või puuduva fakti, mitte paranduse ainult selle ühe juhtumi jaoks. Ebaõnnestunud kõne üksikasjad (selle nimed, numbrid ja täpsed sõnad) jäävad juhisest välja.
C3. Eelista eemaldamist lisamisele. Kui tõrke põhjus on olemasolev reegel, mis on liiga konkreetne, liiga lai või halvasti paigutatud, muuda või eemalda see reegel, selle asemel et lisada selle kõrvale vastureegel.
C4. Mõne asja otsustavad seadistused, mitte juhis. Need on häälagendi seadistused ning neid käsitlevat juhise teksti eiratakse või see läheb nendega vastuollu: mida öeldakse tööriista töötamise ajal (tööriista käivitamise repliik, täitefraasid), vaikusest märku andvad kontrollküsimused ja viimane tegevus pärast vaikust, kuidas kinnituseks ettelugemist tempotatakse, keelevahetuse stiil, salvestusteade ning kas esimesena räägib häälagent või helistaja. Suuna juhis tulemusele („kinnita e-posti aadress enne selle salvestamist“) ja määra seadistus. Avatervitus ise kirjutatakse juhisesse.
C5. Näited on repliigid, mida häälagent ütleb. Häälagent kopeerib näidissõnastust peaaegu sõna-sõnalt, seega peab iga näide olema täielik ja loomulik kõneldud lause ning mõned varieeruvad näited on paremad kui üks. Esita need näidetena („Näiteks võid öelda ...“), mitte kohustusliku repliigina. Lühendatud sildid nagu „Kas endiselt õige?“ kõlavad öelduna napilt.
C6. Ära kasuta näiteid meie enda klientide kõnedest. Näited kirjeldavad olukorra tüüpi üldiselt või kasutavad väljamõeldud ettevõtet.
Sõnastus
W1. Ütle selgelt ja üks kord, mida teha. Sõnasta soovitud käitumine tavakeelse juhisena: „Loe tellimuse number numbrite kaupa ette ja palu helistajal see kinnitada.“ Ütle seda üks kord kohas, kus see kehtib.
W2. Ära kasuta rõhutamist. Ära kasuta silte IMPORTANT, NOTE ega CRITICAL, jõulisuse jaoks suurtähtedes sõnu, hüüumärke, paare „Halb:“ ja „Hea:“ ega plokke selle kohta, mida mitte teha. Siia kuuluvad ka sõnad nagu „mitte kunagi“, „alati“ ja „peab“, kui neid kasutatakse jõulisuse väljendamiseks. Rõhutamine tõmbab mudeli tähelepanu ühele reeglile ja halvendab selle toimet ülejäänud kõnes. Kui häälagent juhist eirab, tee juhis selgemaks, konkreetsemaks või paremini paigutatuks, mitte valjemaks.
W3. Paranda käitumist põhjustav struktuur. Enne kui lisad reegli millegi vastu, mida häälagent teeb, leia sõnastus või struktuur, mis selleni viib: mall, mille mudel täidab sõna-sõnalt, kahe tähendusega mõiste või if-else-haru, mida kiire mudel tõlgendab vabalt. Muuda seda.
W4. Konkreetne on parem kui üldine. „Paku kaks kõige varasemat vaba aega ja küsi seejärel, kumb sobib“ on parem kui „aita aja broneerimisega“. Ebamäärased juhised annavad ebamäärase käitumise.
Kõne
S1. Üks küsimus vooru kohta ja küsimus lõpetab vooru. Kõik, mis öeldakse pärast küsimust, räägib helistaja vastusest üle. Esita selgitus enne küsimust.
S2. Lühikesed voorud. Kasuta üht või kaht lühikest lauset, välja arvatud juhul, kui helistaja küsib üksikasju. Suuliselt esitatavaid valikuid on vaid mõned.
S3. Kirjuta kõrva jaoks. Väldi häälagendi öeldavas markdowni, sümboleid ja märgistusviise, mida hääl loeb veidralt (kaldkriipsud, ampersandid, „@“, „.com“, tuhandeliste eraldajad, tühikuteta telefoninumbrid). Faktid ja väärtused, mille häälagent edastab tööriistale, näiteks e-posti aadress või kontonumber, jäävad täpselt nende kirjapilti; kui midagi tuleb ka valjusti öelda, lisa selle kõrvale, kuidas seda öeldakse, selle asemel et seda ümber kirjutada. Kirjuta välja, kuidas hääldatakse ebatavalisi nimesid või lühendeid, ning kuula uusi termineid häälagendi hääles enne nende kasutusse jätmist.
S4. Kinnita üle see, mille valesti mõistmine oleks kulukas. Nimed, numbrid, e-posti aadressid, aadressid ja koodid kinnitatakse tagasi kujul, milles need anti. Juhis ütleb, mida kinnitada; platvorm määrab kinnituseks ettelugemise tempo.
Iteratsioonid
I1. Testi enne muudatuse allesjätmist. Esita agendi arendusandmestik muudetud mustandiga uuesti ja võrdle seda praeguse versiooniga: millised näited muudatus parandas ja millised rikkus. Loe vastuseid nii, nagu helistaja neid kuuleks. Kõik, mida helistaja märkaks, on probleem, mitte detail.
I2. Eraldi hoitud andmestikku kontrollitakse üks kord. Häälesta ainult arendusandmestikul. Käivita testandmestik, kui muudatus on valmis, ja raporteeri tulemus sellisena, nagu see on. Pärast testitulemuste nägemist tehtud muudatus vajab uusi testnäiteid.
I3. Refaktori, kui parandused kuhjuvad. Paljude väikeste parandustega kogunenud viip eemaldub P1-st: reeglid korduvad, on vastuolus või asuvad sammust, mida nad reguleerivad, kaugel. Seejärel kirjuta see sellesse vormi ümber, säilitades kõik soovitud käitumised. Märgi iga käitumine säilitatuks, ühendatuks, ümber sõnastatuks või eemaldatuks ning ära eemalda midagi vaikides. Esita arendusandmestik enne ja pärast uuesti; refaktoreerimine peaks muutma sõnastust, mitte käitumist.
I4. Kontrolli enne viipa seadistust. Mõned tõrked ei tulene viibast: valesti kuuldud tähed on helituvastuse piirang (proovi kõrgemat helitaset või Stormi), aeglane vastus võib tuleneda tasemest või kõnelõpu tuvastamise seadistusest. Välista seadistuse probleemid enne teksti ümberkirjutamist.